Veerand Baltimaade elanikest raiskab toitu

Dec 30, 2014

Ligi veerand Baltimaades elavatest inimestest viskab igal nädalal toitu prügikasti, selgus hiljuti läbi viidud tarbijakäitumise uuringust Samsung LIVING Smart. Toiduraiskamist põhjendatakse säilimiskuupäeva ületamisega ja sellega, et kogu ostetud toidukaupa ei suudeta ära tarbida.

Samsung Electronics Baltics ja turu-uuringute firma GfK poolt läbi viiduduuringust selgus, et kõige rohkem raiskavad toitu leedulased, kellest 32 protsenti viskab toitu ära mitu korda nädalas. Lätlased ja eestlased raiskavad toitu vähem – 17 protsenti lätlastest ja 18 protsenti eestlastest viskab mitu korda nädalas toitu prügikasti.

Samas leidub igas Balti riigis ka neid, kes ei viska kunagi toitu ära – 21 protsenti eestlastest, 29 protsenti lätlastest ja 18 protsenti leedulastest ei raiska toitu. Eestis on protsentuaalselt enim neid inimesi, kes viskavad toitu ära üks või kaks korda kuus; vähem, 24 protsenti eestlastest viskab toitu ära korra nädalas.

„Inimesed peaksid mõistma, et nende igapäevased valikud mõjutavad lisaks neile endile laiemalt kogu keskkonda. Vähe sellest, et toitu raisatakse igal tootmisetapil, seda tehakse ka kodustes majapidamistes. Tehtud uuringu eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu sellele, kui palju on igal inimesel võimalik teadliku tarbimisega negatiivset keskkonnamõju vähendada,” ütles Samsung Eesti juht Toomas Tiits.

Eesti Toidupanga andmetel läheb Eestis igal aastal raisku umbes 200 000 tonni tarvitamiskõlbulikku toidukaupa, sellest ligikaudu kolmandik ehk 82 000 tonni kodumajapidamistes. See teeb umbes 61 kilogrammi perekonna kohta aastas ehk veidi enam kui ühe kilo nädalas perekonna kohta.

Uuringust selgus, et inimesed viskavad toitu ära eelkõige siis, kui see ületab aegumistähtaja.Säästva ja tervisliku elustiili portaali Bioneer.ee toimetaja Katrin Jõgisaare sõnul tasub vahet teha märgistel „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. „Paljud viskavad „parim enne“ kuupäevaga märgistatud toidu tähtaja möödumisel koheselt prügikasti teadmata, et „parim enne“ on pärast esitatud kuupäeva möödumist endiselt söögikõlbulik – antud kuupäev näitab lihtsalt, et toit ei pruugi enam olla parimate omadustega. „Kõlblik kuni“ näitab aga aega toidu realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevani,“ ütles Jõgisaar.

65 protsenti eestlastest, 69 protsenti lätlastest ja 71 protsenti leedulastest viskab toidu ära eelkõige siis, kui see on aegunud. 23 protsenti eestlastest, 18 protsenti lätlastest ja 25 protsenti leedulastest aga seetõttu, et ei suuda kõike ostetut ära tarbida. Vähem visatakse toitu ära seetõttu, et vajatakse külmkapis rohkem ruumi – Eestis 4, Lätis 3 ja Leedus 5 protsenti inimestest.

„Üks lahendus toidu riknemise vähendamiseks on selle nutikam hoiustamine – toiduained, mille aegumistähtaeg on lähemal, tasub külmkapis kättesaadavale kohale asetada, et oleks meeles neid esimesena tarbida. Näiteks Samsungi uusimas külmikus Food Showcase on kasutatud külmik-külmikus konstruktsiooni, milles on eraldatud alad sageli kasutatavate toiduainete jaoks,“ ütles Toomas Tiits.

Uuringust Samsung LIVING Smart selgus, et mitmed inimesed viskavad toitu ära vaid pärast pühasid ja suuremaid pidustusi – nii teeb 6 protsenti lätlastest ning 5 protsenti eestlastest ja leedulastest. Katrin Jõgisaare sõnul tasub eriti praegusel pidustuste ajal meeles pidada, et toitu ei peaks ostma rohkem, kui tarbida suudetakse, kuid ülejäägi korral tasub külla kutsuda sõbrad, naabrid või toimetada toiduained Toidupanka. „Kindlasti võib võtta ühendust kohaliku toidupangaga, kes toidu abivajajateni toimetab. Toidupanka saab viia toitu, mis on kinnises pakendis ja kasutuskõlblik, eelistatud on toatemperatuuril säilivad kaubad,“ lisas Jõgisaar.

Uuringu Samsung LIVING Smart eesmärk oli analüüsida eestlaste, lätlaste ja leedulaste igapäevaseid harjumusi keskkonna säästmisel. Uuringu viis turu-uuringute firma GfK läbi oktoobris, kasutades CAWI veebiküsitlusmeetodit. Uuringus osales 2222 inimest kolmest Balti riigist.