Arvutitega seotud küberturbeteemadel on avalikkuses palju räägitud. Kasuta privaatsuskaitset, uuenda tarkvara ja ära kirjuta tundlikke paroole üles märkmepaberile ja kleebi neid arvuti külge. Nutitelefonid on aga seadmed, mida kasutatakse arvutiga võrreldes teistmoodi ning nende puhul tuleb mõelda ka uut sorti küberkaitsepõhimõtetele. Samsung Eesti mobiiliseadmete tootekoolitaja Alari Pennar toob välja kasulikumad viisid, kuidas enda telefoni küberturvata.
„Mõne jaoks võib see tulla üllatusena, aga aeg ajalt tasub enda telefoni taaskäivitada ehk teha sellele restart’i. Paljud nutitelefonid, sealhulgas Samsungi omad teostavad telefonile taaskäivitusel ka kontrolli, mis vaatab, kas telefoniga on kõik korras ja tarkvara toimib nii nagu peab,“ sõnas Pennar.
Lisaks toob Pennar välja klassikalise – tuleb uuendada seadme tarkvara, kasutada ekraani lukustamiseks sõrmejälge ja PIN koodi.
Samas viitab Pennar, et telefoni turvalisuse juures tuleb mõelda ka paljule muule. „Esiteks tuleb arvestada, et telefon on meiega kõikjal kaasas ning inimesed jätavad seda tihtipeale avalikus kohas lauale vedelema, olles ise sellest eemal. Seetõttu tasub kontrollida, et näiteks teavitused oleksid seadistatud nii, et nende sisu ei oleks nähtav otse lukustusekraanilt.
Lisaks sellele tasub Pennari sõnul ringi uudistada telefoni privaatsussätetes. Enamasti on seal mitmeid kasulikke tööriistu, millega enda andmeid paremini kaitsta. „Galaxy S24 seeria ja mitmetes teistes Samsungi telefonides on olemas spetsiaalne privaatsusmenüü, kust kasutaja saab väga põhjaliku ülevaate sellest, millised rakendused tema andmeid kasutavad ja milliste telefonisensorite infot kasutavad. Samuti saab seal rakenduste ligipääse ära keelata ja piirata. Telefoni kaitseb üldisemalt pahavara ja rünnakute eest Samsung Knox turvasüsteem, mis skaneerib telefoni võimalike viiruste suhtes ning hoiab tundlikke andmeid nagu paroolid telefonis eraldi krüpteeritud kohas,“ sõnas Pennar.
Rakenduste juures tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, kust need on tõmmatud. Pennari sõnul ei tule ilmselt paljud inimesed selle peale, et rakendusi saab alla laadida ka mujalt kui Google’i Play poest, aga näiteks lapsed teavad tihtipeale väga hästi, et asju saab telefoni tirida ka väljastpoolt. See on aga riskantne, kuna sel juhul ei ole näiteks Google’i rakendustepood kontrollinud, et rakenduse paigaldamine on turvaline ning et see ei sisalda mingit sorti pahavara.
Viimaks soovitab Pennar sisse lülitada erinevad seadme asukohta näitavad lahendused. Samsungi telefonides on selleks näiteks SmartThings Find. See tähendab, et inimesel on võimalik telefoni kadumise või varguse korral see lukustada, sellelt andmed kustutada või kuvada telefoniekraanile mõni sõnum, näiteks „Too palun minu telefon tagasi!“.
Klassikalised küberturbesoovitused on universaalsed. Ka telefoni puhul on oluline kasutada PIN koodi, mis ei ole „0000“ ning uuendada seadme tarkvara. Nutitelefone eristab aga see, et need on inimesega igal pool kaasas ning need on varustatud paljude eri sensoritega, mida pahalased võivad ära kasutada. Seetõttu on oluline omada põhjalikku ülevaadet sellest, kuidas rakendused sinu andmeid kasutavad ning vajadusel mõnedele ligipääs ära keelata.
|
