Ekspertide hinnangul on palju erinevaid viise, kuidas kehaliselt aktiivne olla ja millega südametervist hoida. Samas on selge, et mitte kõik ei suuda või ei soovi igapäevaselt joosta või jõusaalis käia. Tõstamaa perearst Madis Veskimägi pidas Samsungi korraldatud tervisepäeval loengu südametervise teemal ja tema sõnul on üheks oluliseks hea südametervise alussambaks reibas kõnd.
„Üheks olulisemaks osaks heast südametervisest on füüsiline aktiivsus. Samas on selge, et kõik ei saa või ei suuda käia igapäevaselt jooksmas või jõusaalis. Seega on minu hinnangul üheks heaks mugavaks mõõduka aktiivsusega tegevuseks reibas kõnd. Seda saab teha igaüks ja selle jaoks ei ole vaja ka spordiklubile maksta. Kõndides tuleks vaid jälgida, et see oleks tempokas, kuid et pulss ei läheks liiga kõrgele. Soovitusliku maksimaalse pulsi jaoks on lihtne valem, 180 miinus inimese vanus, seega näiteks 50 aastane inimene ei tohiks ületada pulsisagedust 130,“ rääkis perearst Madis Veskimägi.
Veskimäe sõnul on mõistliku kehalise aktiivsuse tagamiseks täiesti piisav liikuda enamikel nädalapäevadel 30-40 minutit päevas viisil, kus inimene tunneb pulsi kiirenemist, kehas mõnusat soojust, kuid suudab sealjuures hingeldamata ja täislausetega rääkida.
Lisaks pulsile ja kehalisele aktiivsusele on Veskimäe sõnul oluline jälgida ka vererõhuandmeid, millest on arstile palju kasu, et inimese südametervist hinnata. Sealjuures soovitab Veskimägi kaaluda tänapäevaseid tehnikalahendusi, mis aitavad seda mugavalt teha.
„Kui vererõhku mõõta vaid arsti juures, võib tekkida nähtus nimega valge kitli hüpertensioon, mis tähendab, et tundlikul inimesel võivad vererõhumõõtmised arsti juures olla kõrgemad lihtsalt seetõttu, et ta on arsti kabinetis olemise tõttu pisut pinges. Kui aga on võimalus teha seda oma valitud ajal, mugavas koduses keskkonnas, saab mõõtmisi paremini võtta. Olen ise viimase kuu jooksul kasutanud Samsung Galaxy Watch3 nutikella, millega saab vererõhku mõõta ning sellest saadavad andmed paistavad vererõhuaparaadiga võrreldes igati täpsed. Kell tuleb vaid enne kasutamist vererõhuaparaadi abil kalibreerida,“ rääkis Veskimägi.
Tänapäevased nutikellad pakuvad ka võimalusi, et andmeid raportina perearstile saata, seega saab arst vajadusel ka esmase ülevaate kaugelt teha. Veskimägi rõhutab, et diagnoosida saab vaid arst ja reaalse mure korral tuleb kindlasti tervisespetsialisti, mitte nutikella poole pöörduda.
